Blog by Ken Oja
Helenil oli vaba päev ja käisime tegime linnas väikese tiiru. Kings Park on koht kus avaneb linnale kõige parem vaade. Muru näeb seal välja nagu vaip. Pulmafotogaafidele meeldib see. Võtsime kohvi kohas nimega Gordon St Garage. Päris tore, et informeeritakse mida sa jood ka.
Hommikul tõustes olid silmad punased nagu albiino küülikul. Ostsin kohalikust apteegist tabletid allergia vastu. Kuna Helen hetkel töötab kolmes kohas ja niipea koju ei jõua siis palus elukale süüa anda. Võtsin siis kapist ühe konservidest aga kuidagi hästi õnnestus just see võtta mis tegelikult polnud kassidele mõeldud. Tuleb välja, et neile ei kõlba see. Liialt soolane. Ma ei teadnud seda, pole kassi endal kunagi olnud. Üldiselt praegu saame elukaga normaalselt läbi. Tundub, et enam väga allergiat ka ei esine. Võib-olla organism harjub. Tal on nii laisk, et ei viitsi kassi luugist käia vaid hakkab mingitel suvalistel aegadel ukse taga laamendama, et sisse saada. Mõnikord üritan seda ignoreerida kui see on keset ööd aga siis ta hakkab näuguma. Ma ei tea kumb meist nüüd laisem on.
Kuna kedagi lennujaama vastu tulemas ei ole siis tuleb võtta takso. Peaks minema 50. Taksomeeter näitab juba 60 aga ikka ei ole kohal. Mis värk on? Tuleb välja, et juht ajas midagi segamini ja sõitis vastassuunas. Lõpuks leiame tänava üles aga midagi ikka ei klapi. Probleem nimelt selles, et siin märgitakse enne korteri number ja siis maja number. Taksodel on katusel eraldi tuled mis näitavad külgedele sest väiksemad tänavad on halvasti valgustatud ja maja numbreid pole näha. Helen ei ole kodus ja võti on peidetud maja taha. Lasen igaks juhuks natuke oodata. Kõik hästi! Leian võtme ja saan ikkagi kokkuleppele, et maksan 50. Tunnistas, et tema viga. Avan ukse ja vastu tuleb üks elukas. Õnneks ma pole ju kasside vastu allergiline. Kell on juba üks. Viskan magama, eks homme vaatab edasi.